Barcelonas (reede, 6. mai)

Reede hommikul ärgates nägime, et õues on üsna vilu ilm. Mõtlesime, et randa ei hakka minema, ning Lloret'is ei paistnud ka toimuvat ühtegi üritust. Alisal tuli spontaanne mõte: läheme täna Barcelonasse. Mõeldud-tehtud! Pakkisime mõned asjad kaasa, võtsime vankri ja olime poole tunni pärast bussijaamas. Seal saime me teada, et buss on täis ja et me peaksime ootama tund aega, enne kui järgmine buss läheb. Aga õnneks nägi Alisa, et on veel teine variant: minna Barcelonasse bussi ja rongiga. Me üllatuseks oli see kombineeritud variant isegi odavam (ehkki natuke aeglasem). Ostsime piletid ära ja olime 10 minuti pärast teel!

Saime sõita 15 minutit, ning siis istusime ümber rongi peale linnas nimega Blanes. Tuli välja, et rongiga minekul on omad eelised. Nimelt oli raudtee ehitatud nii, et see kulges kuni Barcelonani mööda rannikut, olles enamus ajast umbes 100m kaugusel merepiirist. Seega saime korraga nii vaadata merd kui ka tutvuda põgusalt kõigi mereäärsete linnadega kuni Barcelonani (neid linnakesi oli vähemalt 10 ja kõikide nende nimed lõppesid "de Mar").

Tee peal andsime Melissale harjutamiseks kätte fotoaparaadi. Selleks, et Melissa saaks pildistada rongi liikumise ajal, pani Alisa peale "spordifotode tegemise rezhiimi". Melissa jõudis teha peaaegu 200 fotot, enne kui ära väsis :) ma vaatasin pärast üle, et tulemused olid päris head - kaugemalasuvad objektid olid jäänud peale täitsa teravalt. Harjutamiseks kindlasti hea :)

Barcelona

Esimene mulje Barcelonasse jõudes oli see, et siin on kõik nii SUUR! Kõike tundus nii palju: inimesi, hääli, tänavaelu, poemüüjaid, isegi tuvisid:

Ja mullid on suured:

Isegi tänavamuusikute pillid on suured:

Ja otse loomulikult on Barcelonas suured kirikud:

Alguses uitasime me niisama mööda tänavaid ja uudistasime vaatamisväärsusi. Ent siis saabus meile selgus, kuhu me teed meid viivad: Disney poodi!

Seal oli muidugi palju, mida uudistada:

Tüdrukud valisid sealt mõlemad endale ühed riided ning kahepeale mänguasjade komplekti multikast "Lumekuninganna". Hinnad olid seal täitsa mõistlikud, samasugused printsesside kleidid maksaksid Eestis umbes kaks korda rohkem. Mõned ostsid seal hunnikute kaupa riideid ja mänguasju.

Siis tuli aeg öelda poele head aega:

Seejärel hakkasime mõtlema, et kuhu minna sööma. Kuna asusime kesklinnas, siis kõikvõimalikud restoranid me läheduses näitasid Barcelonale väärilisi hindu. Me otsustasime hoopis McDonalds'i kasuks - sealsed hinnad olid umbes Eestiga samad. Samas oli ka seal tunda, et asume Barcelonas - ma pole kunagi varem näinud McDonalds'it, kus on eraldi turvamees, kes vastutab selle eest, et kliendid vabade kohtade ootamise ajal trügima ei hakkaks.

Kõhud täis, otsustasime hakkata mõtlema tagasimineku peale, et jõuda õhtusöögi ajaks me vaiksesse ja rahulikku Lloret'i. Otsustasime jalutada järgmise rongipeatuseni, et näha veel natukene Barcelonat. Triumfikaare juures tegime me veel pilte:

...ja siis kiirustasime tagasimineva rongi peale. Seekord jäi me Barcelonas-käik üsna lühikeseks, nägime vaid mõnda killukest. Aga me teame, et see ei jää viimaseks korraks, sest me jõime vett purskkaevust nimega "Font de Canaletes" ning legend ütleb, et see, kes sealt joob, tuleb kindlasti Barcelonasse kunagi tagasi!